Wednesday, December 17, 2008

Kännu otsas istus karu,
Kellel polnud suur aru.
Mõtles: "Võtaks tarust mett
ja siis jooks vett".

Karu läks tooma mett
Tellis kioskist pudeli vett
Karu mõtteis valitses mesi
Kuid mida ei olnud, oli vesi

Karu jõudis taru juurde
mille kõrval kuuse juured
mesilased välja hüppasid
ning väikest karu sutsasid

Monday, December 15, 2008

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust leida võib.
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei ole väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas,
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

Küsimused:
1) Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
2) Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
3) Missugust inimest kehastab Pärdik?
4) Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
5) Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.

1) Pärdik tõi prillid, kuid ei sanud nendega midagi peale hakata.
Moraal: Kui ise ei oska, küsi nõu sellelt, kes oskab.
2) Ilmselt antud valmis on Prillid tegelased.
3) Pärdik kehastab kannatamatut, küllalti saamatut, kuid agressiivset inimest.
4) Paljusi häid laule on halvemaks kaverdatud.
5) Rebane-kaval
Karu-tugev
Jänes-arg
Hunt-ahne
Eesel-rumal
Tiiger-agressiivne, sitke
Lammas-kubujuss